Iseseisvusest tulenevate hüvede nautimise kõrval on ühel demokraatlikul riigil enesestmõistetav omada rahvusvahelisel areenil ka kohustusi. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see, et me võiksime rahulikult, käed rüpes, ilma omapoolsete panuseta nende organisatsioonide liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda  kuulumine nõuab ka omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahu tagamises.

Eesti mõtestab oma julgeolekut julgeoleku jagamatuse printsiibi kaudu. Meie julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Edu välismissioonidel on Eesti jaoks elulise tähtsusega, kuna see mõjutab nii meie kui ka meie liitlaste julgeolekut, aga ka meile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide positsiooni maailmas.

Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meie rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud.

Vähem oluline ei ole demokraatliku riigi moraalne kohus aidata oma panusega rahuoperatsioonidesse neid riike ja rahvaid, kes end ise aidata ei suuda või kellelt see võime on jõuga võetud. Eesti, mida totalitaarne riik on kaua okupeerinud, oskab hinnata vabaduspüüdlusi ja inimõigusi. 

Eesti kaitseväe ülesehitamist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist. Operatsioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks oskusteabeks Eesti kaitseväe arendamisel.

1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel operatsioonidel osalenud rohkem kui 2000 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti osalenud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel Bosnias, Kosovos, Liibanonis, Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia, Taani ja USAga.

Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada, millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. Kõikidel operatsioonidel, kus Eesti kaitseväelased osalevad, on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat või kohaliku valitsuse palve meie osalemiseks, enamasti mõlemad.